Korteri kapitaalremont nõuab põhjalikku plaani

Kui sanitaarremont jätab ruumi improvisatsioonideks, siis korteri kapitaalremont nõuab põhjalikku plaani ja selle järgimist. Kapitaalremont tähendab, et korter lammutatakse kõigepealt aluspinnani paljaks ning ehitatakse seejärel uuesti üles.

Põhjaliku plaani koostamine tähendab:

• vajaduste ja soovide kaardistamist;

• objekti ülevaatamist, et hinnata töömahtu;

• tööde järjekorra planeerimist;

• tööetappide ajakulu ja materjali hulga väljaarvutamist;

• remondimeistrite tööjärje planeerimist;

• remondimeistrite jooksvat varustamist materjalidega;

• ootamatuste ilmnemisel tööde kiiret ümberplaneerimist.

Kui oma vajaduste ning soovide esmane kaardistamine välja jätta, tasub remondiplaani koostamine ning elluviimine jätta Remont Ja Viimistluse spetsialistide hooleks. Lihtsamatest töödest võib soovi korral enda kanda jätta korteri sisustuse utiliseerimine, aga lammutuse soovitame kindlasti jätta meie spetsialistide hooleks.

Kui kapitaalremont näeb ette ka korteri planeeringu muutmist, võib kohaliku omavalitsuse ehitusametnikega asjaajamise ise ära teha. Ülejäänud tööd jäägu meistrite hooleks. Meeles tuleb pidada, et mida vanem maja, seda rohkem võib korteri kapitaalremont tähendada tööde mahtu suurendavate üllatuste hulka.

Millised tööd käivad kapitaalremondi alla?

Korteri kapitaalremont, mis hõlmab täielikku lammutamist aluspinnani, annab võimaluse kõigi vajalike tööde üheaegseks teostamiseks:

• kõik elektritööd uue elektrikilbi ja elektriprojekti koostamisest pistikute-lülitite paigutuse muutmisest kuni uute voolukaablite vedamiseni ning hilisema auditeerimiseni;

• kõik torutööd köögis, WC-s ja vannitoas ning kui selgub, et püstakus on torud läbi, ka nende vahetuse kogu trepikoja ulatuses;

• põrandate uuendamise aluspõranda konstruktsioonidest kuni põranda pealispinnani;

• seinte sirgendamise sõrestiku ja kipsplaadi või krohvi ja pahtliga;

• vaba ruumi ja soovi korral vannituppa väikese sauna ehitamise;

• korteri planeeringu muutmise vaheseinte eemaldamise ja/või ümberpaigutamise teel.

Lühidalt öeldes võimaldab korteri kapitaalremont teha kinnisvarast oma unistuste kodu.

Kuidas käib korteri planeeringu muutmine?

Kapitaalremondi käigus korteri planeeringu muutmine käib ehitusseadustiku järgi. Kuna ehitama peab alati ehitusprojekti järgi, hakkab korteri planeeringu muutmine selle koostamisest ning kinnitamisest kohalikus omavalitsuses ning korteriühistus.

Kui kapitaalremont tähendab ainult mõne mittekandva vaheseina eemaldamist (näiteks WC ja vannitoa kokku ehitamine või köögi avamine elutuppa), piisab plaanide kooskõlastamisest korteriühistuga.

Kandva vaheseina eemaldamine nõuab koostööd kohaliku omavalitsusega ning vastava pädevusega projekteerija kaasamist. Projekteerija ülesandeks on arvutada, kuidas tagada eemaldatud seina kandevõime kompenseerimine talade abil.

Korteri planeeringu omavoliline muutmine võib kaasa tuua tõsiseid tagajärgi – kandva vaheseina eemaldamine võib muuta kortermaja varisemisohtlikuks, samas kui mittekandvate seinte muutmine ilma korteriühistu kooskõlastuseta võib lõppeda märkimisväärse trahviga ehitusmääruste rikkumise eest..

Vana maja korteri kapitaalremont võib pakkuda üllatusi

Mida vanem maja, seda rohkem on korterit erinevatel aegadel remonditud, mistõttu võib korteri kapitaalremont tähendada kunagiste remontide praagi avastamist ja ümber tegemist. Eriti tõsisteks üllatusteks tasub end valmis panna sõjaeelsete veel renoveerimata puitmajade korterite puhul.

Majas, mille ajalugu on pikk ning korralikult dokumenteerimata, võivad pealtnäha korraliku pealispõranda alt tulla välja näiteks kunagise tulekahju või uputuse peidetud jäljed. Samuti võib selguda, et kunagi kasutati seina sirgendamiseks-vooderdamiseks mürgisest asbestist plaate.

Vanas sõrestikmajas võib selguda, et täitematerjalina kasutatud saepuru on ära vajunud ning välisseina sees on tühi ruum. Omaette komplekti üllatusi võivad pakkuda veel elektrijuhtmed ning veetorud.

Mingi osa neist probleemidest annab eos märgata ning tööplaani ja eelarvesse kirjutada, kui remondiplaani teeb erialaspetsialist. Nähtamatute ja ootamatute üllatuste ilmnemisel tuleb aga olla valmis, et korteri kapitaalremont kujuneb planeeritust mahukamaks ning kulukamaks.

Seepärast on mõistlik vanas majas opereerida n-ö avatud eelarvega. Kui lammutustööd tehtud, selgub korteri tegelik seisukord, mille alusel saab koostada vajalike tööde lõpliku loetelu, arvestada välja materjalikulu ja meistrite töötasud.

Kui tööde ja kulude esialgne kalkulatsioon on tehtud, võib tekkida küsimus: kas kapitaalremont peab tõesti nii palju maksma? Vastus on nii ja naa. Kapitaalremondi eesmärk on luua kvaliteetne ja vastupidav lahendus aastakümneteks, mistõttu tuleks seda käsitleda kui investeeringut tulevikku. Seetõttu ei tasu kokku hoida elektri-, toru- ega põrandatööde arvelt.

Küll aga pakub kokkuhoiukohti siseviimistlus. Teatavasti maksavad siseviimistlustööd täpselt nii palju, kui palju maksavad väljavalitud viimistlusmaterjalid ning nende paigaldamiseks kuluv tööaeg. Olenevalt valikutest võib kahe samasuguse korteri siseviimistluse hinnavahe olla kasvõi kahekordne.

Samas kehtib ka viimistlusmaterjalide juures hinna ja kvaliteedi suhte reegel. Kogemustele tuginedes ei soovita me valida kõige odavamaid materjale. Kõige kallimate materjalide hindadesse on aga sisse arvestatud ka kaubamärgi maine, mis materjalide kvaliteeti otseselt ei mõjuta. Niisiis tasub remondieelarve optimeerimiseks eelistada keskmise hinnaklassi siseviimistlusmaterjale.

Kui kapitaalremont tehtud, võib korterisse uuesti sisse kolida. Tõenäoliselt pole järgmise kapitaalremondi peale tarvis mõelda järgmised umbes kakskümmend aastat. Sanitaarremondi peale võib mõtlema hakata umbes seitsme aasta pärast.