Millal võtta ette korteri sanitaarremont?
Reeglina võetakse korteri sanitaarremont, teisisõnu värskendusremont ette korra umbes kümne aasta tagant. Selle ajaga on eelmise remondi siseviimistlus niivõrd kulunud ning sisustusmood muutunud, et on tekkinud vajadus elamist värskendada. Selles blogiartiklis vaatame, kuidas teha korteri sanitaarremonti õigesti.
Korteri sanitaarremont alaku olukorra hindamisest
Et korteri sanitaarremont sujuks, tuleb kõigepealt hinnata korteri seisukorda. Kõige mõistlikum on teha seda tubade kaupa. Mis kohad või asjad vajaks igas toas värskendamist?
Kindlasti tuleks üle vaadata:
1. mööbel, kas see on kulunud ja väsinud ning vajab väljavahetamist või piisab puhastamisest ja mõningasest renoveerimisest.
2. põrandad, kas parkett, laminaat, linoleum või põrandalaud ning liistud ja vaibad vajavad värskendamist või väljavahetamist.
3. seinad, kas tapeet on lootusetult vanamoodne ning pleekinud või servadest irdunud ja nõuab välja vahetamist;
4. aknad, kas raamid vajavad värvimist ja tihendamist, eriti kui tegemist on puitraamides akendega, sest plastraame reeglina üle ei värvita;
5. pistikupesad ja valgustid, kas need logisevad pesades ning kas neid on igas toas kaasaja mõistes piisavalt;
6.torud ja santehnika, ega kusagilt ei kipu midagi tilkuma, lekkima või suisa roostetama ja kas kõik töötab veatult;
Sellise kaardistuse järgi saab hakata planeerima töid, materjale ning eelarvet.
Kui olukord kaardistatud, tuleb teha tööplaan
Kui olukord kaardistatud, tasub koostada igale toale teostamist vajavate remonditööde plaan. Samuti tuleb otsustada, milliseid töid teha ise, mida jätta remondimeistri hooleks. Toome välja ühe näitliku tööplaani elutoa näitel:
1. põrandad - vana hele puitparkett, lakk kulunud ja kriibitud, parketi puit kahjustusteta, plaadid põranda küljes kinni, vajab lihvimist ja uuesti lakkimist, põrandaliistud tuleb välja vahetada;
2. seinad - kümme aastat vana tapeet, muster pleekinud, servad narmendavad, vajab eemaldamist ja uue vastu vahetamist, tõenäoliselt vajalikud ka aluspinna pahteldustööd;
3. aknad - korralikud plastaknad, avamis- ja sulgemislingid töötavad veatult, pole vaja teha midagi;
4. pistikupesad ja valgustid - pistikupesi võiks olla n tükki rohkem, valgustid vajavad/ei vaja väljavahetamist lähtudes sisekujunduse uuendamisest; tarvis on seina uute pistikupesade jaoks sooni ja pesi freesida;
5. mööbel - diivani katteriie lootusetult kulunud, vaja uut diivanit, kappide-riiulite-laudade-toolide seisukord hea, ei vaja kohest väljavahetamist.
Kuigi oma silm on kuningas, soovitame võtta appi olukorda hindama ja tööde plaani koostama Remont ja Viimistluse spetsialisti. Esiteks ei pruugi ise alati märgata või osata hinnata kõiki pisiasju. Teiseks on remondivaldkond on lai ja kiiresti arenev, mistõttu võivad mõistlikud lahendused ja sobivad viimistlusmaterjalid olla hoopis muud kui viimase remondi ajal.
Sanitaarremont käigu tubade tähtsuse järjekorras
Lihtne vastus sellele küsimusele võiks kõlada, et pigem võiks võimalusel teha remonti terves korteris korraga. See aitab hoida kokku kulusid, aega ning närvirakke. Kui kogu korteri korraga remontimine pole võimalik, võiks korteri sanitaarremont liikuda vastavalt tubade kulumisastmele. Kuid siin tulevad mängu asjaolud. Vaatame neid lähemalt.
Kas remonti vajavad toad on mõeldud pelgalt pererahva eraruumideks või võõrustatakse neis ka külalisi? Kui kodus käib külalisi, tasub võtta esimesena ette elutoa sanitaarremont ja seejärel teha remondiga tuba haaval korterile ring peale.
Samas ei pruugi kulumisaste ega esindusfunktsioon olla tubade remondivajaduse paika panijaks. Mõnikord võib olla selleks näitaks tõsiasi, et lastetoa sisekujundus on selle sirguva elaniku jaoks liiga “titekas” ja vajab tulevase teismelise jaoks uuendamist.
Kas pererahvas elab remondi ajal korteris sees? Kuhu mahuvad sellisel puhul remonditavas toas olevad asjad, kas pere mahub vähendatud pinnale elama? Ja millised ebamugavused sellega kaasnevad pereliikmete jaoks? Kui pereks on lastetu paar, pole probleemi, kuid mida suuremad lapsed, seda keerulisem ja kitsam on elu remondi ajal.
Milliseid konkreetseid ebamugavusi kätkeb endas konkreetsete ruumide sanitaarremont? Kui vannitoas on sanitarremondina käsil näiteks dušikabiini või WC-poti vahetus, seab see päevaks-paariks piirangud pesemisele ja kehakergendamisele. Muul juhul on vannitoa remont alati kapitaalremont ja kestab kuni kuu aega, mille jooksul ei saa kasutada korterit elamispinnana.
Kui köögis käivad tapeedi eemaldamine ja seinte pahteldamine ning lihvimine, on kõik kohad ja asjad seal peagi peentolmu täis, mistõttu on köögi sihtotstarbeline kasutus äärmiselt piiratud.
Vana paneelmaja korteri vs uusarenduse korteri sanitaarremont
Kui suureks ja üllatusi pakkuvaks tööks kujuneb korteri sanitaarremont, sõltub veidi ka majast ning selle ehitamise ajast. Vana paneelmaja korteri sanitaarremont on võrreldes uusarenduse korteri värskendusremondiga märksa mahukam ettevõtmine.
Nii näiteks jääb uusarenduse korterites peale vana tapeedi eemaldamist ära seinte sirgeks pahteldamine. Sest reeglina on juba maja ehitamise ajal tubade seinad viimistletud kipsplaatidega, samas kui vana maja paneelide pind võib pehmelt öeldes meenutada Vooremaa maastikku, mille sirgendamiseks kulub kilode kaupa krohvi või pahtlit.
Uusarenduste puhul on oht, et seinte kipsplaadid pole enne eelmist tapeetimist kruntvärvitud, mistõttu võib tekkida vajadus mõnda seinaplaati peale tapeedi eemaldamist remondikipsiga paigata, teine tuleb lauspahteldada, kuid halvemal juhul tuleb aga terve plaat välja vahetada.
Uusarenduse korteri sanitaarremondi plaanist võib julgelt välja arvata elektritööd, sest lülitite ja pistikute paigaldus ning kaabeldus vastavad kaasaja elektriohutuse ja tarbijamugavuse nõuetele. Vanas korteris tuleks need ära teha, kui pole veel tehtud.
Vanas korteris on kaks ruumi, mille sanitaarremont võib paisuda kapitaalremondiks. Need on köök ja vannituba. Põhjusteks peamiselt torustiku väsimus ning erinevad niiskusprobleemid, aga ka vanni dušikabiini vastu välja vahetamise soov või köögikappide vananemine.
Seega soovitame vana korteri sanitaarremondi plaane pidades mõelda kombineeritud remondi peale - elu- ja magamistubades sanitaarremont, köögis ja vannitoas kapitaalremont.
Milliseid töid teha ise, millised jätta remondimeistrite hooleks?
Naljaga pooleks öeldes võiks üks tänapäeva eesti mees olla oma isa ja vanaisa vääriline ehk korteri sanitaarremont peaks olema sooloprojekt näiteks puhkuse sisutamiseks. Kui on aega üle ja käelised tegevused tulevad hästi välja, võib sanitaarremont olla tore vaheldus argirutiinile.
Paraku näitab elu, et alusta kui innukalt tahad, ühel hetkel jõuad välja surnud punkti. Samuti võime omast kogemusest kinnitada, et remondi tegemisel tuleb tihti ette asju, mida ei osata teha või milleks pole piisavalt oskusi, ja see teeb töö tegemise raskeks.
Niisiis on kõige mõistlikum ja mugavam jätta kogu sanitaarremont asjatundjate hooleks. Nii jääb puhkus puhkamiseks ja kõik ootamatused saavad lahendatud käigu pealt ja kvaliteetselt. Ise võib ette ära teha remonditava toa tühjaks kolimise ja soovi korral ka vana tapeedi eemaldamise. Sealt edasi võiks korteri sanitaarremont jääda meistrite mängumaaks.
Kuidas kujuneb sanitaarremondi hind?
Sanitaarremondi koondhind kujuneb lihtsa valemi alusel - materjalide maksumus pluss meistri töötunnid. Kuna meistrite tunnihinnad paneb paika tööturg, jätab eelarvesse mänguruumi viimistlusmaterjalide valik.
Me ei soovita kasutada kõige odavamaid viimistlusmaterjale, kuid ei kohusta valima ka kõige kallimaid. Odavate viimistlusmaterjalide puhul kehtib hinna ja kvaliteedi suhte reegel, kõige kallimate puhul ei maksa niivõrd kvaliteedivahe kuivõrd kaubamärk.
Lisaks olukorra hindamisele ja vajalike tööde planeerimisele saame aidata ka materjalide valikul. Vajadusel saame kaasata ka professionaalse sisekujundaja. Meie teeme koostööd sisekujundaja
Kristel Kaljustega. Sisekujundamise kohta saad täpsemalt lugeda siit -
Remont Ja Viimistlus – Sisekujundaja kaasamine vabastab peavalust