Terrassi ehitus algab asukohavalikust

Et terrassi ehitus saaks alata, tuleb valida välja terrassi asukoht. Ideaalis võiks terrass paikneda maja lõunaküljel, kuhu paistab terve päeva jooksul sõltumata kellaajast päike. Samuti on oluline vaadata, et terrass poleks tuultele liialt avatud. Läbi tuleb mõelda ka teekond toast terrassile. Kindlasti tuleb arvestada ka naabrite vaateväljaga, et terrass pakuks piisavalt privaatsust.

Seejärel tuleb mõelda läbi terrassi otstarve, mis määrab terrassi suuruse. Kui sellest saab lihtsalt suvine lebola paari tooliga või täismõõdus välituba perele olemiseks ja külaliste võõrustamiseks? Esimesel puhul piisab umbes kümnest ruutmeetrist, teisel juhul tasub arvestada paarikümne ruutmeetriga.

Kui maja seina ääres pole terrassi jaoks sobivat kohta, võib terrassi ehitada aeda, majast lahku. Terrassi puhul on peamine, et seal oleks mõnus olla - piisavalt päikseline ja varjuline korraga, piisavalt värskendav ja tuulevaikne ühtaegu ning muidugimõista piisavalt privaatne, et naabrid ei passiks peale iga viimast liigutust. Ja kui asukohavalik tehtud, võib terrassi ehitus alata.

Mõni sõna bürokraatiast

Ehitustegevus on Eestis reguleeritud nii seaduste kui määrustega riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Omavoliline või suisa ebaseaduslik ehitis võib tuua kaasa koormatäie pahandusi. Kas ka terrassi ehitus vajab lube, projekte ja kooskõlastusi? Õige vastus - oleneb terrassist.

Väike ja maapinnaga praktiliselt samal tasapinnal olev katuse ja piireteta terrass suurusega kuni 20 m² ei vaja reeglina luba ega projekti. Suurem terrass, eriti kui see on kõrgem kui 0,6 m maapinnast, võib olla käsitletav ehitise või hoone laiendusena. Sel juhul võivad olla vajalikud nii ehitusprojekt, ehitusteatis- või luba ning krundi piiri lähedale ehitatava terrassi korral ka naabrite kooskõlastus.

Kui terrassi ehitus on osa suuremast renoveerimisprojektist ja kui krunt asub miljööväärtuslikul alal ning hoone, mille juurde terrass tuleb on, samuti miljööväärtuslik, siis tuleb kõigepealt pidada nõu Muinsuskaitseametiga. Kui krunt asub kinnitatud detailplaneeringuga alal, tuleb lähtuda planeeringu tingimustest. Kui terrassi ehitus on plaanis looduskaitsealal paiknevas suvekodus, tuleb ehitusplaanid kooskõlastada Keskkonnaametiga.

Katusega või klaasitud seintega terrassid on ehitusmäärustikus üldjuhul käsitletavad varjualuse või suisa eraldi hoonena, mis vajavad juba nii ehitusluba kui ka projekti sõltumata muudest asjaoludest.

Vastupidava terrassi ehitus hakkab vundamendist

Et terrassi ehitus oleks ühekordne ettevõtmine, tasub selle ehitusmaterjalidesse korralikult investeerida. Eriti oluline on seejuures korraliku vundamendi rajamine. Millist vundamenti eelistada, sõltub terrassist. Vaatame lähemalt, millised on eri tüüpi vundamendid ja millal millist eelistada:

1. Betoonist postvundament sobib ideaalselt suurematele ja kõrgematele terrassidele. Selle rajamiseks kaevatakse/puuritakse maapinda külmumispiirist sügavamale ulatuvad postiaugud, kuhu pannakse terasarmatuur, mille ümber valatakse betoonpostid.

2. Fibo plokkidest või tellistest vundament sobib väiksematele ja madalamatele terrassidele. Selle rajamiseks tasandatakse maapind, pannakse maha liiva- või killustikupadi ning selle peale plokid või tellised.

3. Reguleeritavatest plastpostidest, näiteks Solidari terrassijalad sobivad betooni või kividega sillutatud hoovile. See ei eelda ühetasast kaldeta pinda, sest postide kõrgust saab väga täpselt parajaks reguleerida.

4. Vaivundament on postvundamendi variatsioon. Metallvaiad lüüakse sügavale maasse, ära jäävad kaeve- ja betoneerimistööd. See vundamenditüüp sobib ebastabiilsele pinnasele ja on kiiresti tehtav.

Õigesti valitud vundamenditüüp tagab, et terrassi ehitus on ühekordne ettevõtmine, sest terrass püsib stabiilsena ega kisu igaks järgmiseks kevadeks ise suunas kiiva.

Pisut puiduvalikust

Kui vundament paigas, jätkub terrassi ehitus karkassi ja terrassilaudise paigaldamisega. Need tööd on puusepatööd. Üheksa korda mõõda, üks kord sae või kruvi. Ja mida kvaliteetsem puit, seda kestvam terrass. Tavaliselt kasutatakse terrassi ehitamiseks süvaimmutatud männipuitu, lehist või termotöödeldud puitu.

Karkassitalade prusside mõõdud valitakse sõltuvalt terrassi suurusest. Mida suurem terrass, seda suuremaid raskusi see kandma hakkab ja seda tugevamad peavad talad olema. 50x100 mm prussid sobivad väiksematele terrassidele, 50x150 mm või 100x100 mm prussid suurematele.

Millist puitu eelistada terrassilaudade valikul, sõltub nii majanduslikest võimalustest kui ka hilisemast viitsimisest tegeleda terrassi hooldusega. Valiku hõlbustamiseks koostasime väikese tabeli:

Materjal	Plussid	Miinused
Immutatud mänd	Odav, alati saadaval.	Vajab hooldust, pleekub, võib lõheneda.
Lehis	Väga vastupidav ilmastikule, ilusa tooniga.	Võib kõverduda, kallima hinnaga.
Termopuit	Mädanemiskindlam, ilusa värviga, mõõtmetelt stabiilne ja tootmise tööprotsessis kasutatakse ainult kuumust ja veeauru	Vajab UV-kaitset, kallima hinnaga.
Komposiit	Vähe hooldust, ei lõhene, libisemiskindlam.	Pole naturaalne, kuumeneb päikese käes.
Troopiline puit	Väga vastupidav ja ilus.	Väga kallis, raskesti töödeldav.

Sõltumata puidu liigist oleks hea paigaldada terrassilauad südamiku poolega ülespoole, jättes laudade vahele 4–8 mm ventilatsiooni- ja paisumisruumi. Kindlasti peab arvestama laudade laiuse ja sellega, et kas materjal on kuiv. Lisaks mängib rolli ka see, et millal lauad paigaldatakse - hooajaliselt ja milline on õhuniiskus. 

Kui tahta teha visuaalselt huvitavama pinnaga terrassi, võib terrassilaudu paigaldada diagonaalis või mõne keerukama mustrina.

Laudade lõikekohad tuleb sõltuvalt tootest ja pinnaviimistlusest mädanemise vältimiseks töödelda immutusvahendiga. Kruvide valik sõltub puidust. Näiteks lehise, termopuidu ja komposiidi korral tuleb valida roostevabast terasest kruvid. 

Karkassi soovitame katta pealtpoolt enne terrassilaudade kinnitamist terrassi katteteibiga. Teip pikendab pikendab puidu eluiga, kaitstes seda UV-kiirte, vee ja mädanemise eest. 

Kui terrassi ehitus on jõudnud nii kaugele, et laudis on paigas, kaetakse terrassi välimine külg kogu perimeetri ulatuses samast materjalist servalaudadega. Seda nii ilu pärast, kui ka karkassiprusside täiendavaks kaitseks.

Õige hooldus pikendab terrassi eluiga

Kuna terrassi ehitus läheb reeglina maksma neljakohalise summa, mis jaguneb materjalikulu, eeltööde ja puuseppade töötundide vahel, tasub terrassi eluea huvides seda kavakindlalt hooldada.

Valmis terrassist tuleks regulaarselt harja või puhuriga üle käia. Terrassihooaja alguses ja lõpus tasub terrassi eripuhastusvahendi või lihtsalt sooja seebiveega pesta. Kui terrass kipub hallitama, tuleb hallitus kohemaid eripuhastusvahendiga likvideerida. Terrassi pesuks võib kasutada ka survepesurit, kuid mitte liiga tugeva veejoaga.

Kuigi üldjuhul on terrassialaud puidukaitsevahendiga kaetud, tasub neid korra aastas (peale terrassi kevad- või sügispuhastust) terrassipuidu liigile sobiva puiduõliga täiendavalt töödelda. Samuti tasub korra aastas kontrollida terrassi konstruktsiooni, kas lauad ja kruvid on kinni. Kui midagi logiseb või on lahti, tuleb see uuesti kinnitada või välja vahetada.

Talveks võiks terrassilt ära viia mööbel ja muud raskemad esemed nagu grillid ja ühejalgsed päikesevarjud. Terrassi võib talveks katta hingava kattekangaga, kuid mitte presendi või kilega. Need ei hinga ning põhjustavad niiskuse kogumist, mis viib kiiresti hallitusprobleemideni.

Telli terrassi ehitus meilt

Nagu näeme, on terrassi ehitus tubli tükk tööd, mis nõuab erinevate ehitusvaldkondade erialateadmisi ning omajagu vaba aega ja halvemal juhul ka asjaajamist kohaliku omavalitsuse ning naabritega.

Seepärast telli oma uue terrassi ehitus või vana terrassi renoveerimine meilt. Tuleme kohale, vaatame koha üle, pakume välja kõige optimaalsemad lahendused ning ehitame terrassi valmis. Kui tellid tööd asjatundjatelt, siis seda kiiremini saad kutsuda sõbrad uut terrassi aiapeoga sisse õnnistama.