Sauna ehitamine majja on suurepärane viis, kuidas luua kodus ideaalne lõõgastuskoht, pakkudes soojust ja mugavust igal aastaajal. Väikese sauna ehitus on ideaalne valik, kui otsid kompaktset kodust lõõgastusala. Kui korteris või eramus pole varasemalt sauna, tuleb kõigepealt mõelda välja sauna asukoht. Kas vannituba on piisavalt suur, et sinna saab ehitada väikese leiliruumi? Kas vannituba tuleb sinna sauna lisamiseks näiteks panipaiga arvelt laiendada? Kas eramajas on mõni vaba ruum, kuhu saab sauna ehitada?

Sauna ehitamiseks on vaja veel ehitusluba, ehitusjooniseid ning kortermajas ka sauna kooskõlastamist naabritega. Kui selleks on vajalik ka vannitoa laiendamine ehk korteri planeeringu muutmine, läheb töö mahukamaks ning sellele lisandub ka planeeringu muutmisega kaasnev bürokraatia.

Vanemas keldriga eramus on hea koht saunale keldris, kuhu saab lisaks leili- ja pesuruumile rajada ka stiilse puhketoa. Muidugi juhul, kui seal seda juba vanast ajast pole. Teine hea sauna asukoht eramus on mõnes kõrvalhoones. Väga hea on see, kui sauna üks sein oleks hoone välissein - nii on ventilatsiooni ehitamine lihtsam.

Kuna sauna rajamine on (ümber)ehitustöö, peavad selle tegemiseks olemas olema sauna ehitusjoonised. Ebaseaduslikult ning tunde järgi ehitatud saun võib hakata põhjustama tulevikus probleeme.

Sauna ehitusjoonised näitavad ehitajatele täpselt kätte, kuidas on lahendatud sauna konstruktsioonilised- ja viimistlusküsimused, kütmine, ventilatsioon ning valgustus. Ise tunde järgi ehitades võib saunast saada niiskus- ja tuleohtlik kellapomm.

Teinekord võib ka juhtuda, et saun jääb õigel ajal seadustamata. Ebaseaduslik juurde- või ümberehitus tähendab kinnisvara müümisel või pantimisel vaid takistusi. Sauna ehitusjoonised teevad sauna tagantjärgi seadustamise märksa lihtsamaks.

Me ei propageeri ebaseaduslikku ehitustegevust ning saame vajadusel oma koostööpartnerite abiga koostada sauna ehitusjoonised ise.

Peamiselt puudutab sauna suurus leiliruumi mõõtmeid. Sinna peavad ära mahtuma kerisega saunaahi ning saunalava. Saunalava peaks olema piisavalt ruumikas, et sinna mahuks ära vähemalt kaks inimest istuma ning üksteist või seinu müksamata leili viskama.

Kui plaanis on rajada saun vannituppa, pole eraldi pesuruumi tarvis, piisab tavalisest dušinurgast või vannist. Kui rajada saun keldrisse või kõrvalhoonesse, tuleb peale leiliruumi arvestada pinda ka pesuruumi ja puhkenurga tarbeks.

Minimaalselt võiks sauna leiliruumi suurus olla 1,2+1,5 meetrit. See on vähim mõistlik ruum kahele inimesele leilitamiseks. Sellisel juhul tuleb aga asjade paigutus saunas hoolega läbi mõelda ning valida kütmiseks elektrikeris. Parimad mõõtmed minisauna leiliruumi suuruseks on 1,6x2 meetrit.

Saun on korraga nii soe kui ka niiske ruum, mistõttu on oluline läbi mõelda ventilatsioon. Milline ja kui võimas peaks olema konkreetse sauna ventilatsioon, sõltub muuhulgas saunaruumi suurusest, kerise tüübist ning kütmise viisist.

Ventilatsioon peab liigse kuumuse ning niiskuse saunaruumist õigesti välja viima. Õigesti tähendab seda, et see ei mõjuta sauna temperatuuri saunaskäigu ajal. Et leiliruumis oleks mõnus olla, peab sinna pidevalt peale tulema värsket hapnikurikast õhku. Samuti peab saama sauna peale kasutamist tuulutada.

Sauna ventilatsioon töötab kõige õigemini nii, et õhu pealevoolu ava asub põranda lähedal kerise kõrval või all ning õhu väljavoolu ava sauna lae all. Soe õhk on kergem ja tõuseb üles ning selline ventilatsiooni paigutus tagab lava kõrgusel alati värske leilikuuma õhu.

Ventilatsiooni projekteerimine ning ehitamine on erialateadmisi nõudev töö ja selleks tuleb kaasata pädev spetsialist. Siis on kindel, et sauna ventilatsioon on piisavalt võimas, toimib õigesti ega põhjusta hoones niiskusprobleeme.

Kindlasti tuleb läbi mõelda, kuidas hakkab käima sauna kütmine.

Kas kerisekivid köetakse kuumaks vanakooli puiduküttel töötava saunaahjuga või elektriküttega. Omaette küsimus on ka see, kas saunaahju kütmine käib saunaruumis või kõrvalruumist.

Need pole pelgalt maitse ega laiskuse küsimused, vaid tulenevad tuleohutusnõuetest. Süütad saunaahjus tule, varsti on maja leekides. Seepärast tuleb küttekeha valides pöörata erilist tähelepanu selle vastavusele konkreetsete tuleohutusnõuetega.

Kui põlemise suitsu pole võimalik juhtida tuleohutusnõuetele vastavalt korstnalõõri, on mõistlik korraldada sauna kütmine elektriga. Seejuures tuleb aga pidada silmas, et elektrisüsteem tuleb ehitada sauna eriti korralikult. Kõik kaablid ja muud elektriseadmed peavad olema kuumakindlad ning niiskuse eest isoleeritud. Samuti peab vaatama, et maja elektrisüsteem lisakoormusallika välja kannataks. Sauna kütmine ei tohi pidevalt kaitsmeid välja lüüa.

Seega tuleb sauna kütmise lahendus panna paika juba sauna planeerimise ajal ning kindlasti peab hilisemate halbade üllatuste vältimiseks kerise kütmisviisi valikul pidama nõu pädeva spetsialistiga.

Tõelistele saunagurmaanidele on saunakerise valimine püha tegevus. Üldiselt lähtutakse saunakerise valikul rusikareeglist, et ühe kuupmeetri soojendamiseks on vaja 1 kW kerise võimsust. Kui saunas on klaaspindu (aknad, klaasuks) tuleb ühe ruutmeetri klaasi kohta arvestada juurde 0,5 kW võimsust.

Paras keris läheb soojaks kuni tunniga. Liiga lahja kerise kütmiseks kulub aega rohkem, kuid saun ei pruugi olla mõnusaks leilitamiseks piisavalt kuum, sest keris salvestab liiga vähe sooja. Liiga kobakas keris võtab samuti kütmiseks normaalsest rohkem aega ja energiat ja leil on samuti lahjavõitu ning ka teravapoolne, sest soojust on vaja vähem kui jagub selle salvestusruumi.

Õnneks on juhtivad kerisetootjad teinud saunakerise valimise lihtsaks. Reeglina leidub tootjate kodulehel online-kerisekalkulaator, kuhu saab sisestada saunaruumi andmed, et leida enda sauna sobiva võimsusega keris.

Peale võimsuse peab saunakerise valimine lähtuma ka ohutusnõuetest. Puuküttega keris nõuab elektrikerisest rohkem ruumi kerise ning seina vahele. Puukütte korral peab keris olema puitseinast 0,5 meetri ja puitlaest 1,2 meetri kaugusel. Kaitseekraanide lisamisega saab kerise ja seina vahemaad vähendada poole, kerise ning lae oma veerandi võrra.

Saunapuidu valik

Läbi ajaloo on saunapuidu valik lähtunud põhimõttest, et okaspuust sauna ei ehitata. Okaspuu ajab eriti kuumaga välja vaiku ning pole just ülemäära tore avastada end istmikku pidi lavale kleepununa.

Tänapäeval kasutatakse sauna ehitamiseks üha enam termotöödeldud puitu. Selle valmistamiseks töödeldakse puitu kuumuse ja veeauruga üle 170 °C temperatuuril. Termotöötlus parandab puidu pehkimis- ja ilmastikukindlust ning soojusisoleerivust ja vähendab puidu niiskuspaisumist. Termotöötlus eraldab okaspuu puidust ka praktiliselt kogu vaigu. Tänu termotöötlusele on tänapäeval saunapuidu valik varasemast laiem.

Enimkasutatav saunaehituspuit on kaasajal termotöödeldud lehtpuu, näiteks haab või lepp. Kuid kuna termotöötlus eraldab okaspuidust vaigu, võib kasutada ka termotöödeldud kuuske.

Sauna puitsisustus (kindlasti lava, soovi korral ka seinad) tuleb katta puidukaitsevahendiga. Nõnda kestab saun kauem. Puidukaitsevahend toob jõulisemalt esile puidu mustri. Kuid termotöödeldud puidu puhul tuleb arvestada, et muudab selle tooni ka pisut tumedamaks.

Niisiis on saunapuidu valik tänapäeval imelihtne - seinte ning lae jaoks termotöödeldud punnlauad, lava ehituseks tavalised servatud lauad ning prussid. Põhimõtteliselt võib valida sauna sisu ehitamiseks sellise puidu, mille profiil ja pinnamuster meeldivad kõige rohkem.

Leiliruumi ehitus on sauna ehitamise kõige tähtsam töölõik. Valesti ehitatud leiliruum rikub kõigepealt saunarõõmud ja seejärel asub hävitama seinalaudise taha jäävat. Leiliruumi ehitusel on võimalik teha neli põhimõttelist viga:

• puudulik niiskusisolatsioon - niiskus pääseb hoone konstruktsioonide kallale;

• puudulik ventilatsioon - leiliruumis napib värsket õhku ja niiskust ei saa välja;

• puudulik soojusisolatsioon - küta palju kulub, ikka on saun jahedavõitu;

• liiga suur või väike keris - leil on kas liiga kange või kahtlaselt lahja.

Et leiliruumi ehitus sujuks ega läheks valesti, tuleb alati enne töö kallale asumist teha selgeks konkreetse sauna asukoha eripärad ja koostada neid arvestades sauna ehitusjoonis.

Milline peab olema üks õigesti ehitatud leiliruum, vaata jooniselt.

Illustratsioon: www.kingspan.com 

Kui saunaruum on valmis, jääb viimaseks tööetapiks saunalava ehitus. Kuigi lava ehitatakse viimasena, tuleb selle kinnitusviis mõelda läbi juba sauna planeerimise etapis. Kas lava on kinnitatud põranda või seina külge? Kas piisab kruvidest-vinklitest või on vaja ka lisaks talasid lavakarkassi kandmiseks?

Saunalava ehituse juures on oluline ruumi arvestamine. Saunalava ülemisele astmele peaks mahtuma kaks inimest kõrvuti mugavalt istuma ning end üles ja ühele poole kõrvale välja sirutama. Liiga väike, kõrge ja kitsuke saunalava on ebamugav nagu õrs.

Saunalava pikkuse arvutuste aluseks võetakse saunaliste arv, igale saunalisele arvestatakse vähemalt 60 sentimeetrit istumisruumi. Kui laval soovitakse ka pikutada, tuleb ruumi juurde arvestada. Ideaalis võiks saunalava pikkus olla 180-200 cm.

Lava laius võiks olla samuti vähemalt 60 cm, aga kui ruumi on piisavalt, siis võiks see olla 70-80 cm. Lisaks võib lavale anda ka kumera või kaldus kuju.

Nagu kõigi ehitustööde hinnad, sõltub ka sauna ehituse hind objekti suurusest, valitud materjalide maksumusest ning meistrite töötundide hulgast. Kui plaanis on vana sauna renoveerimine, sõltub hind ka sauna algsest seisukorrast. Alla 2000-eurose eelarve üldiselt sauna ehitada ei saa ja sauna hinna ülemine piir võib (olenevalt materjalidest ja töömahust) ronida 10 000 euro kanti.

Et saada teada, milliseks kujuneb sinu uue sauna ehitamise hind või kui palju maksab vana sauna renoveerimine, tasub täpse hinnapakkumise saamiseks meiega ühendust võtta.

Vaatame objekti üle, võtame mõõdud, loeme kokku vajalikud tööd ning esitame täpse hinnapakkumise.