Iga remondi esimeseks etapiks on peaaegu alati lammutustööd. Millises mahus neid teha tuleb, sõltub remondi ulatusest ja konkreetsest ruumist, korterist või majast. Käesolevas blogipostituses räägime lähemalt, mida lammutamine endast õigupoolest kujutab, mida selle juures silmas pidada ning miks jätta lammutustööd nii korteris kui eramus pigem asjatundjate hooleks.

Kuigi võiks arvata, et lammutamine on paras töö kasvõi kuvaldaga gorillale, on toores jõud lammutustöölise viimane abinõu. Lammutamine pole lõhkumine, vaid tagurpidi ehitamine. Siingi on vaja teada erinevate ehitusmaterjalide eripärasid, osata kasutada õigeid tööriistu, hinnata töömahte ning tunda tööohutusnõudeid.

Kui plaanis on mõne eluruumi sanitaarremont, näiteks lastetoa siseviimistluse värskendamine, võivad lammutustööd piirduda perekondlike talgutega nädalavahetusel. Kõigepealt peab liigsed ja tolmulembelised mööblitükid tassima teise tuppa või katma korralikult kinni.

Seejärel tuleb võtta ette põrandaliistude eemaldamine ning kardinapuude ja muu rippuva lahti kruvimine. Pistikuid, lüliteid ja valgusteid ei maksa torkida, kui pole elektriku oskusi. Need tööd jäägu spetsialistile. Lõpuks tuleb segada kokku tapeedieemaldaja lahus, kanda see käsnaga seinale ning anda pahtlilabidatele ja kaabitsatele valu.

Kui sein on betoonini puhas, tuleb tapeedisodi toppida suurde prügikotti, teha ehitusjärgne märg koristus ning lammutustööd ongi tehtud. Lihtne, kas pole?

Kuid kõik lammutustööd korteris ei käi nii lihtsalt. Näiteks köögi või vannitoa seinaplaatide eemaldamine nõuab juba vastavaid tööriistu ning teadmisi. Kuigi tööriistu müüakse ehituspoes ning teadmised tulevad kas YouTube’i õppevideost või töö käigus, tasub erivahendeid ja -oskusi nõudvate lammutustööde puhul kaaluda lammutusteenuse tellimist.

Ka kipuvad suuremad lammutustööd korteris olema lärmakad, mistõttu tuleks need võtta ette tööpäeva ajal, mil enamus majarahvast pole kodus. Õhtul soovivad inimesed puhata, mitte mõistatada, millisest korterist ja kaua veel kostub lammutuslärmi.

Samuti pole väga mõistlik teha täistööpäeva otse veel veerand või pool tööpäeva teist tööd. Väsimus hajutab tähelepanu, tekivad vead ning halvemal juhul juhtub ka mõni tööõnnetus. Seega on suuremad lammutustööd mõistlik tellida neilt, kes teevad seda igapäevatööna.

Seepärast on mõistlik tellida lammutustööd remonditeenuse osana. Meie lammutajad töötavad tööajal üheksast viieni, lärmi ja ajutise prügikonteineri asjus suhtleme korteriühistu ning naabritega ise. Samuti viime lammutusprügi ise jäätmejaama.

Kui remont ning lammutustööd võetakse ette plaaniga teha remondi käigus ära ka korteri planeeringu muutmine, hakkab lammutamine pihta hoopis bürokraatiast.

Kõigepealt tuleb uurida korteriühistult, milliseid muudatustöid on üldse lubatud majas teha, millised neist vajavad projekti ning erinevaid kooskõlastusi. Seejärel tuleb tutvuda ehitusseaduse ja maja projektiga ning vajadusel suhelda ka kohaliku omavalitsuse ehitusametnikega.

Teatavasti jagunevad seinad kandvateks ning mittekandvateks. Ehitusseadus sätestab nende eemaldamise korra. Maja projekt näitab kätte, kas eemaldatavad seinad on kandvad.

Kui plaanis on kandva seina eemaldamine:

• tuleb tellida vastava tasemega projekteerijalt selleks korrektne ehitusprojekt, sest ainult ekspert oskab hinnata, kuidas ja milliste tugitaldadega kompenseerida seina eemaldamisest tekkiv kandevõime kadu ilma, et tekiks varinguohtu;

• tuleb kooskõlastada seina lammutamise plaan koos vastava ehitusprojektiga kohalikus omavalitsuses;

• tuleb suhelda korteriühistuga lammutusprügi konteineri maja juurde paigutamise osas;

• tuleb arvestada, et kandva seina eemaldamise plaan ei pruugi läbi minna, sest maja eripärad ei võimalda ehitusseadusest tulenevaid nõudeid täita ning lammutusluba jääb saamata.

Kui plaanis on mittekandva seina eemaldamine:

• tuleb arvestada, et ehitusseaduse järgi on see vaba tegevus ega nõua kohaliku omavalitsuse kooskõlastust;

• tuleb joonistada või lasta joonistada ikkagi valmis ehitusprojekt, mis ei pea olema väga põhjalik, sest seina eemaldamine ei muuda maja võimet end kanda;

• tuleb vajadusel suhelda korteriühistuga lammutusprügi konteineri maja juurde paigutamise osas.

Üldiselt on kandvate seinte lammutamine haruldane, pigem võetakse maha väiksemaid mittekandvaid vaheseinu. Näiteks ehitatakse vanas paneelmajas kokku vannituba ja WC või tehakse suletud köögipugerikust moodne avatud köök.

Kui plaanis on vanema eramu renoveerimine, tuleb olla valmis halvimaks. Vanaisa võis ju olla kõva hobiehitaja, püstitada maja oma kätega, kuid õigeaegselt põhimõttel minu-eluaja-käib-küll tegemata jäänud renoveerimistööde hulk ja maht võivad peale välis- ja siseviimistluse eemaldamist kerkida nagu pärmitainas.

Esiteks polnud vanasti ehitusmaterjalide valik ega kvaliteet võrreldavad tänapäevastega. Halvemal juhul võis vanaisa oma silikaadi või krohviga vooderdatud püstpalkmaja ehitada näiteks raudteeliipritest. Teiseks võib selguda, et vihmavesi või niiskus on kuskilt pääsenud konstruktsioonide vahele ning teinud seal aastakümneid mädandamistööd nagu kult rukkis.

Seega tuleb vana maja renoveerimisel alati arvestada, et eramu lammutustööd võivad tööplaani pea peale keerata ning eelarve lõhki lüüa.

Sellele küsimusele on ainult üks õige vastus - lammutusprügi läheb jäätmejaama. Ja selle transport käib meie lammutusteenuse juurde.

Lammutustööde hinnastamine toimub objektipõhiselt. Kuna lammutustööde sisu, maht ja iseloom on igal objektil erinev, siis varieerub ka lammutustööde maksumus. Hinnapakkumise saamiseks palun helista telefonile 5257443 või kirjuta info@remontjaviimistlus.ee